ringmaastik slogan 2

 

Ringmaastik kirjutas artikli INkodu.ee portaali. Artiklis räägime, millega peab arvestama ja millele mõtlema enne aia rajamist planeerimise faasis. Soovitan lugeda, sest tähelepanekud on elust enesest ja toetuvad kogemustele.

Allpool täispikk artikkel.

 

 

 

Foto. K. Viinalass

 

Foto: Kaunis noor koduaed Tallinnas Haaberstis (Kodu&Aed konkursi võistluse Kodu Kauniks 2012 Noore Aia preemia, perekond Ikävalko)
 
   
Kuidas planeerida unistuste aeda?
2014-11-04
Nõuandeid oskuslikuks koduaia planeerimiseks jagab maastikuarhitekt Kerli Viinalass (Ringmaastik)
Koduaeda planeerima asudes peaks kõigepealt välja selgitama, mida omanik seal tulevikus näha soovib ja milleks konkreetset aeda kasutatakse. Arvestada tuleb aia mõõtmeid, asukohta, kas maal või linnas ning üldisi tingimusi: mullastik, veekogu lähedus, valgus, varjud. Kõik need määravad ja piiravad üsna palju.

Kui visioon on läbi mõeldud ja paigas, võiks aia piltlikult osadeks jagada: eesaed, tagaaed ja külgaed/vaheala. Olenevalt planeeringust võib teinekord eesaed pindalalt olla sama suur kui tagaaed.
Järgnevalt pannakse paika tähtsamate aiaobjektide asukohad: näiteks terrassi suurus, grillimisala, veesilma asukoht, pergola ning kivisillutisega alade asukohad, sest ehitised rajatakse alati enne taimede istutamist. Taimmaterjal lisatakse viimasena, konkreetsete alade või gruppidena, panemaks aia elama ja andmaks aiale taodeldud emotsiooni läbi õite, värvi, tekstuuri ja lõhna.
Foto: Aiaplaan, Ringmaastik OÜ
Planeerimise käigus peaks määrama, kuhu tulevad konkreetselt istutusalad, muru- ja teedeala. Taimed seotakse aiaelementidega. Luuakse tervikelemente/kooslusi, mis peavad aias tervikuna omavahel seotud olema ja kokku sobituma, et valitseks teatud korrapära ja tasakaal. Kui taimi istutada läbi mõtlemata, tervikpilti nägemata ehk sinna kuhu mahub või hetkel tundub sobivat, on tulemuseks „segamini“ aed, mis lõpuks väsitab ja seda on väga raske hooldada.
Hea lahendus aias on multšiga või killustikuga kaetud istutusalad või kõrgpeenrad. Selliselt rajatud istutusi on kergem hooldada. Murus kasvavate põõsaste ja lillede ümbert niitmine on tülikas.
Väga vale on minna lihtsalt aiandisse ja osta kokku ilusaid taimi.  Arvestama peab oma aias oleva mullastiku, valgustingimuste, avatust  tuulele kui ka teiste konkreetsete tingimustega, et taimed ei jääks  kiratsema ega hakkaks ka liigselt vohama. Kui aeda soovitakse tuua  lopsaka võraga taimi, peab enesele selgeks tegema, kui suureks taimed  üldse kasvavad, et nad ka tulevikus mahuksid kasvama istutatud kohta.

Foto: Kaunis koduaed Märjamaal Paekülas (Aasta aed 2013, Kodu&Aed ajakirja konkurss)
Foto: Kaunis ja terviklik koduaed Narva-Jõesuus (Kodu&Aed konkursi võistluse Kodu Kauniks  2012 finalistidiplom)
Foto: Kaunis noor koduaed Tallinnas Haaberstis (Kodu&Aed konkursi võistluse Kodu Kauniks  2012 Noore Aia preemia)
Foto: Perekond Absalon pälvis ajakirja Kodu&Aed võistlusel Kodu Kauniks 2012 parima maastikukujunduse auhinna.
Foto: Aiakooslus, Ringmaastik OÜ
Väga oluline aiaelement on hekk. Tasuks mõelda, kas hekki soovitakse näha tara asendajana või mingi ala piiritlemiseks. Peaks meeles pidama, et heki puhul kasutataks samu taimi või siis sama taime erinevaid sorte. See on oluline nii pügamise kui heki visuaalse välimuse seisukohalt. Näiteks viirpuu ja tuhkpuu vajavad pügamist, et kasvaks tihe hekk, tuhkurenelas aga mitte. Tuhkurenelas on mõeldud just vabakujulise heki rajamiseks.
Samuti tuleks mõelda, kas istutatav hekk peaks olema okas- või lehtpuust. Okaspuud nagu elupuu, mänd, kuusk ja kadakas on igihaljad, lehtpõõsad mitte. Erinevatest taimedest istutus ei ole hekk vaid kollektsioon ritta pandud taimedest. Tulemuseks on väsitav ja korrapäratu mulje.
Foto: Hekk Tuhkurenelast (kevadeti on põõsad valge õitemerega kaetud)
Foto: Elupuuhekk
Üsna tihti võib märgata just uuselamute piirkondades istutusi, mis mõjuvad poolikuna või muruala on täis tipitud kõikvõimalikke ilusaid taimi. Naaber õpib naabrilt, aga kui on puudulikud teadmised iluaia rajamise põhitõdedest, siis  levivad valed võtted edasi kogu naabruskonnas.
Taimedega ei maksaks üle pingutada, avarust ja ruumi peab ka aeda jääma. Just linnapiirkonna aedades tuleks teha valik, kas domineerivaks on viljapuud, põõsad või püsililled, kõike korraga lihtsalt ei saa.
Tegelikult peaks ikkagi nõu pidama maastikuarhitektiga, et kõige olulisega aia kujundamisel saaks arvestatud.
Kui aegade jooksul selgub, et vahtrapuu ei mahugi enam sinna kuhu ta sai istutatud, või kui grillmaja kasutamine osutub ebamugavaks ning ei sulandu enam terviklahendusse, siis selliseid vigu on kulukas ja keerukas hiljem parandada.
Tervikliku keskkonna tekkeks oskab koolitatud aiakujundaja soovitada, milliseid taimi, väikevorme ja materjale kasutada, et need sobituksid kokku eramu arhitektuurilise lahenduse, hoone asukoha või koha ajalooga.
Majaesine on kodu visiitkaart, mis peaks olema esinduslik, korrektne ja stiilipuhas.
Kui väravast sisenejatele hakkavad kõigepealt silma värviliste põõsaste grupid või elupuu vigurvormid ja kaunid lilled siis enne sisenemist saadakse meeldiv kogemus oskuslikult planeeritud aiast.
Foto: Majaesist kaunistab Thunbergii kukerpuude "Pink Queen" peenar-kooslus
Foto: Thunbergii kukerpuu "Pink Queen"
Aiakujundamine on kunst, millele tulebki läheneda emotsioonidega, mida toetavad teadmised, kogemus ning materjalide tundmine, millega seda kunsti luuakse.
Autor: Koduportaal INkodu Inspiratsiooni fotod: koduportaal INkodu, ajakiri Kodu&Aed ja Ringmaastik

 

Klõpsa lingil, et lugeda INkodu.ee lehel.

http://www.inkodu.ee/index.php?est/2964/uudised/Kuidas-planeerida-unistuste-aeda?